Mul oli küll eile väga armas emadepäev :) Kirke koos Oliveriga lõid mulle 2 kooki hilistel laupäevatundidel veel ja hommikul oli ikka tõeline nauding- istud terrassil (küll kahjuks külma käes veel), jood mehe tehtud kohvi ning nosid laste superfantastilisi kooke! Kiks tegi mulle valged sulgedest kõrvarõngad ja ühe laheda rohelise prossi, mis pealelõunal emadepäevalõunale tulnute seltsis presenteerida sain, sest pluusi hõlmad lihtsalt muidu koos ei tahtnud seista. Lõunaks tegin koha-kala, esimest korda elus! Ja magustoit oli ikka nendesamade supermõnusate kookide päralt superomade armsate inimestega! Istusime terrassil ja jälgisime 30 minutit 5 sõjalennuki esinemist Tallinna lahe kohal. Väga lahe tunne oli, kui nad tossuga südame ja seda läbiva joon-noole lõid! Nagu kohe seda oligi vaja! Õhtul lapsed toimetasid omaette, mees niitis muru ja mina toimetasin taimedega, mis minu jaoks on ikka väga mõnus puhkus ja meditatsioon. Isegi sauna jätsime vahele, sest kõike oli selles päevas juba nii palju olnud.
Vaadates tööl täna ringi näen ja kuulen, kui erinevad võivad emadepäevad olla! Loomulikult paistavad vead, mida noorena lapsi üles kasvatades teed kas tahtmatult või teadlikult kõiksuguseid ettekäändeid luues ja tuues, välja just siis, kui saaksid näha ja nautida oma töö ja ajakasutuse vilju- siis, kui lapsed on suureks sirgunud. Ehk kõlab, nagu oleksin vanaema, kuid ma nagu näen praegu ette, millisteks mu lapsed saavad selleks hetkeks, kui tõesti vanaema eas olen :).
Ma armastan neid kogu südamest! Ja ma püüan anda endast nii palju kui jaksan, et nad tõesti seda tunneksid. Ma kuulan neid, ma olen nendega kuri, kui vaja, ma ajan neid õigel ajal magama ja äratan siis kui on viimane hetk :). Ma käin nendega igal pool, ka seal, kus nad ei taha. Aga ehk nad leiavad siis selle oma elus, mida teha ja näha tahavad? Me arutame asju nende vaatenurgast ja vanemate vaatenurgast. Püüame koos aru saada, miks mõni sõber käitub nii ja teeb naa ning uurime, kuidas elu inimesi ettearvamatult pillutab ja koondab.
Kirjutasin eile õhtul Oliveri õpetajale 5. klassi lõpetamise puhul tänu-kirja. Ja arvan, et mul on laste õpetajaga ikka väga vedanud. Isegi kui neid arusaamatusi on olnud, siis lugedes, mida lapsed ise sinna kirjutanud olid ja mida nende vanemad- ka õpetaja oli eile päeva puhul ära teeninud ühe suure emadepäeva kalli.
Ja kõige enam mõtlesin oma nende armsate tuttavate ja sõbrantside peale, kel on 1) 6 last; 2) 4 last; 3) 3 last; 4) 2 last; 1) laps. Ja kui lahedad ja mõnusad nad on emadena, ükskõik kui palju neil parasjagu pesakonda ka on. Elagu emad! Mida rohkem lapsi, seda uhkem! Kallistused kõikidele emadele!
