Minu armas õde on oma juurte juures! Oleme siiani vaid 2 korda kohtunud ja seda Hiiumaal :D Aega pole. ÕNNEKS saab ta veel ühe kuu siin olla. Ja mul ON aega.
***
Juba hakkabki tulema tunne, et oleme perega enamvähem koolist välja puhkamas! Kuigi meie kooli lõpust on alles pea kaks nädalat möödas. O ei suutnud kuidagi siiski oma vene keelega positiivsele poolele jääda ning pidi 8 päeva peale tavakooli lõppu veel õpetajaga aega veetma. Üldiselt see meeldis talle, aga kellele ei meeldiks eratunnid, millega on võimalik tõesti asju selgeks saada! Peaks koduõppele mõtlema? (See oli ilmselge sarkasm ja nali, kuigi on ennegi mul peast läbi käinud. Asi jääb minu võimetuse taha.). Nüüd on meil kohustus hoida teadmisi sügiseni (sõnakaardid, pööramine), et jälle nullist ei peaks alustama.
***
Eile saabusime H-maalt otse kontorilaua taha. Polnudki väga hull, sest eelmiste päevade suur kuumus ning 24-kraadine merevesi olid suve juba kuidagi igavaks muutma hakanud :P Hea küll, hea küll, tulin saarelt ära ilmse vastumeelsusega, aga teha pole midagi, kallis naabrinaine on minu tomatilasteaia hooldamisest ilmselt tüdinud ja rohi aias lokkab kõige kesksuvisemal viisil.
Jaanipäev saarel on alati midagi meeldejäävat, nii ka sel aastal, kuid siiski mitte kõige paremas võtmes. Päev enne õiget Jaani külatulel Orjakul kukkus (peale meie pere peolt lahkumist) alla külakiik, millel purjus täiskasvanud liiga suure hoo sisse ajasid. Kiigel olid alla kukkudes oma küla inimesed enamuses, kuid sinna olid jäänud ka veel mõned lapsed, sealhulgas 3 meie seltskonnast. Üks (10-aastane tüdruk) sai kõva peapõrutuse ning oli haiglas mõne päeva, sest pea valutas, käis ringi ning laps oksendas (tema kukkus kiigelt välja). Teine vigasaanu (Tallinna poiss) pääses ühe haiglaööga ning tal polnud õnneks pärast viga midagi peale selle, et rindkere oli muljuda saanud. Kolmas laps pääses paari kriimustusega. O oli just enne meie äraminekut teinud samale kiigele sellist hoogu kiigega kaasa joostes, et I läks ja oli päris kuri- nii võib tõesti kiigega kaasa joostes ja komistades kergesti sinna ette kukkuda. Ja tead ju küll neid suuri külakiikesid ja nende liivaseid aluseid!
Päris-Jaanipäev möödus oma pere seltsis ja kuidagi uniselt. Küpseliha ja -juurikad grilli pealt söödud, kook ja kohvi veiniga hingeall, läksid kõik mehed meie perest tuppa- magama, puhkama, telekat vaatama. Kohutav. Aga arvestades meie pingelist töö- ja kooliaastat- arusaadav. Õeraas puges ka tuppa puhkele, meie Mareti ja Rongivanaga tegime lõkkeplatsile lõkke, Maret tõi laste lõõtspilli ning meil oli hunnik rahvalaulikuid. Ja siis oligi meie jaanilõke ning külasimman.
***
Maasika toormoosi tegin ka veel eile õhtul. Haapsalust ostsime Kalevi kommikastitäie maasikaid ja O aitas ära puhastada. SUVI!
