On mitmeid piki jutte, mida ma lihtsalt näpunobenematuse tõttu kirja ei jõua panna, mis kõik on sel suvel juhtunud (jaaa- suvi lõpeb alles 23. septembril). Üks on selge- psühhiaatri (nimetagem teda edaspidi lihtsalt P) juures käimisega olen mitmed asjad uude lahtrisse asetanud, muutnud sahtlite sügavust ja asetsemise järjekorda ning terendama on hakanud mingi uus valgus.
Tänane käik oli eriti põnev, sest kui P mind 8 minutit peale kokkulepitud kellaaega polnud veel sisse kutsunud, siis tungisin ise kabinetti. Leidsin eest õnnetu P, kes avameelselt ütles, et tema tahtis head, aga on nüüd saanud ühelt pereteraapia patsiendilt kohutavat halva tagasiside (ülemus oli ka saajate hulgas), kuigi tema enda arust olid asjad just hakanud paremuse poole liikuma. No ma siis lohutasin teda veidi ja ütlesin, et ega halb tagasiside ei tähenda alati, et jää liikuma ei hakanud. Ja siis ma püüdsin täita järgmised 10 minutit selle tegelase rolli, kes peaks psühhiaatrilt tema töiste ebaõnnestumise ja kahtluste varju hinges ära püüdma lahustada. Tuli välja, et tal mingitel asjaoludel polegi sellist inimest.
Tegelikult oleks ma hea meelega talle 50g konjakit valanud, aga mul lihtsalt polnud kaasas. Oleks mõjunud teraapiliselt mõlemale poolele.
Aga mis siis seekord õigesti algab?
1. O sai klassijuhatajaks Pinnu (koodnimetus muidugist), kes oli ka K klassijuhataja enne, kui K kooli vahetas. Pinnu üle on mul väga hää meel, sest kaikaid ta ei loobi, on osavõtlik ja ta enda poiss on O eelmine klassivend ning ka paras väänik.
2. Mina pidasin suve teisest poolest oma kaasaga aru, kuidas Od ikkagi sel aastal paremini kasvama panna, seega keelasin abikaasal igasuguse abistamisinitsiatiivi näitamise asjadele, mida O ise suudab teha.
3. Usume siis teadlikult mõlemad, et O asjad edenevad sel korral päriselt. Isegi kilekaaned ostis ja pani ta sel aastal ise oma õpikutele ümber :P
4. O ei taha endiselt ühegi spordialaga ennast siduda ja need läbirääkimised teemal, et hormonaalselt oleks vaja ajul just sportlikku tegevust päädisid sellega, et ma "ajan juba 5.ndat aastat sama juttu". Nojah, ma pole ju vahepeal seda arvamust muutnud.
Selleeest sai ta vabatahtlikult kirja Balti Meedia ja Filmikooli kursusele, millest peaks sel aastal saama tema peamine kooliväline tegevus. Ma juba kardan ette (ei tohi karta, eelarvamused eemale!), et raskuste ilmnedes (kole ilm linna sõitmiseks, taskuraha lõppemine burksile enne linnasõitu jmt) ta loobub, aga punkt 3. ütles ju, et tema asjad lähevad sel aastal ainult paremuse suunas (ja tagasilöögid on mingil määral ka loomulikud).
Seega, pöidlad pihku!
