Head uut kooliaastat!
Minu viimased kooliaastad (täpsemalt alates 2012 alates)on küll suhteliselt keerulised olnud, olgu siis algus või lõpp. Ja pole sel kannatuste rajal veel lõppu näha (kui eeldatav 9.nda klassi lõpp nüüd verstapostiks võtta, siis teatud määral on), küll aga on asjad üha segasemaks läinud. Õnneks oli vahepeal suvi ja peaaegu puhkus.
Augustis tuli O-l teha veel paar ainet järgi, sest 2-hed olid jäänud bioloogias, matemaatikas, kirjanduses ja füüsikas. OK, matemaatikas oli kahe asemel 1. Seega selle aine kahel korral koolis käimisega parandamine oli võimatu. Bioloogia oli ka võimatu, sest 1) õpetaja märkis e-kooli 1 päev varem, et O peaks tulema tundi ja 2) õpetaja nõudis juba tunnis olles, et O-l oleks kaasas eelmise aasta töövihik ja õpik, millest ta eelnevalt midagi teada ei andnud. Töövihikud viskas O ära kõik kevadel, sest oli üdini vihane kõige peale ja õpikut ei antud talle raamatukogust, sest neil oli parasjagu õpikute klassiti jagamise aktsioon käimas ning muuks nad aega ei võtnud. Nii ütlesidki- me ei saa sulle õpikut anda. Seega jäi bioloogi parandamine ära, sest O keeldus edaspidi selle õpetajaga koostööd tegemast. Kirjandus oli tegelikult tehtud kevadel, aga hinnete märkimine jäi sügisele ning selle sai ta 3 ära. Füüsikasse läks ta hea meelega. Õpetaja kirjutas esmaspäeval, et palun tule neljapäeval tundi ja võta kaasa see ja too ja õpi teemaks see ja see, reedel on kontrolltöö. No ikka läks nii, et neljapäeval O tundi lihtsalt ei läinud. Mina olin selle peale närvipundar ja pidasin epistlit, võtsin ära arvuti ja langesin surnult maha. Reedel, minu torkimise peale hommikul, teatas O, et ta läheb ja teeb siis selle füssi ära, ainult selleks, et arvuti tagasi saada, muu teda ei huvita.
Tulemuseks oli 8.nda klassi lõpetamine 2 lubatud puudulikuga ja väikeklassi suunamise otsusega, mille kadalipu me 4 kuu jooksul läbi tegime.
Niisiis- iga algus on ikkagi algus. Loodame paremat ja, eks nagunii, aeg annab arutust.
