Veebruar lühidalt

Veebruarikuu tegemisi ei jõua tagantjärgi koos mõtetega kirja panna. Seega otsustasin uudisteformaadi kasuks. Niisiis

• Ikka on veel liiga pime. Ja vahepealsed sombused sulailmad tugevdasid seda tunnet kõvasti kuigi päike käib kõrgemalt ja juba lähed tööle ning tuled sealt valges. Ja alates päevast, mis minu õeraas otsustas minuga päikest jagada, tuligi meil päike välja (juba 4. päev).
• GO SPA annab ikka vingelt jaksu edasi rühkida. 3 päeva Saaremaal muutis minu koleda talve talutavaks :) Voolasin ühel kaunil lumesajusel esmapäeval gospa välisbasseinis ihuüksi ja kuulasin kuidas lumehelbed veepinnale kukkusid, ausõna- paraja plätsuga.
• Mulle meeldib arutleda, vaielda ja õpetada. Ja samas ka õppida, aduda, mõista, puude taga metsa ja metsa taga puid näha.
• Eesti Vabariigi 95. aastapäev oli väga innustav. Suutsin viia kogu pere + Ipsi paraadi vaatama. Tirts K oleks isegi läinud, aga meie mehed ilmselt kodusohvast Vabaduse platsile lähemale poleks jõudnud. Õnneks täitis paraad kasvatuslikke eesmärke igas mõttes ning patriootiline programm sai kuhjaga täidetud, lisaks südamest kiirgunud tunne Meie Oma Eestist. Seda küünarnukitunnet rahvamassis Vabaduse platsil oli igati rahustav tunda- despite igasugustele muredele on ikkagi inimesi, kes siin elavad, koos rõõmustavad ja muresid jagavad. Ja klomp oli ka kurgus mingitel hetkedel (kui väike tüdruk mu selja taga issi kukil olles laulis hümni kaasa, kui sõdurid rivistusel tervitustele vastasid, kui sõjatehnika demonstratsioonil sireene andis ja rahvas tee ääres hõiskas ja lehvitas; ja lipud, lipud, lipud sel päeval!). Seal olid kohaletulnud ÕNNELIKUD meie riigi üle.
• Suusad on sel aastal üsna laisad olnud võrreldes paari eelmise aastaga. Asja annab muidugi veel muuta... Paar maratoni on veel ees.
• Poja hakkamasaamine koolis valmistab mulle kogu aeg muret, pinget ja peavalu. Selle vastu aitab massaaž, mullivann, ujula, ja muud põgenemisvõimalused. Ilmselt aitaks ka pojapoolne suurem pingutus.
• Lõpeb talveuni. Algab kevadväsimus. 

Head märtsi!

Koolivägivald???

Viimaste päevade uudis (ka AK-s!) õpetajast, kelle kallal kõurikud koolikiusamist harrastasid, ajas ikka kopsu üle maksa küll. Eriti napakas oli AK-s esitatud väide, et "mitte igaüks pole võimeline teismeliste õpilaste klassis tunde andma..." (vaata siit , kohe üsna päris alguses). Ja seda selles valguses, et minu arust saaks kõik, kel midagi teismelistele jagada on, seda ka teha, kui teismelised oleksid vähegi kasvatatud olekus. 

Kasvatus ongi keeruline asi :). Ka väga paljud vanemad ei tea, kuidas oleks lastega suhtlemine siis, kui 1) räägiks nendega 2) arutaks nendega pere- ja maailma asju 3) mängiks nendega vahelduseks lauamängu või käiks koos sportimas 4) matkaks või lihtsalt piknikutaks.... Nad ei tule selle pealegi, et kui 24 tunnist oled 8 h tööl, 2 h autos sõidus, 1 h poes, 8 h magad, 1,5 h treenid kusagil, et olla ilus, 1h pühendad sõbrale/sõbrannale, 2,5 h sööd ja teed süüa- siis kust  võtta aega laste jaoks? :) Ja kui seda aega siiski ei leia/võta, siis ei saa sageli keegi õnnelikuks- lastel on keeruline endaga hakkama saada, vanematel keeruline lastega hakkama saada, õpetajatel keeruline midagi muuta, sest VANEMAD ei saa aru, et kõik algab neist. Ehk siis kasvatusest. Muidugi on see üdini lihtsustatud skeem. Aga peab ka väga sageli paika.

Üldiselt tundub see kõik olevat globaalne- no vaatame kasvõi seda Jo Frosti saadet. Sealne abistatav noorus on juba ilmselt vähemalt teist põlve ilma vanemate toest tänu kogu vaba aega täitvale tööle, söömisele, telekale ning arvutitele. Ja nii on vanemad ülepeakaela hädas, et kuidas on nii, et mina ütlen, palun, ähvardan, ja nemad ikka ei tee, kuuletu, õpi... Ma ei taha mõeldagi, missuguses rollis peavad õpetajad seal toimetama.... Ilmselt on neil mingid "juvenile jail" variandid koheselt tagataskus, et üldse sõna saavad võtta. 

Aga ühiskond muutub üha liberaalsemaks kõiksuguste erisuste suhtes, kaasaarvatud siis ilmselt ka igasuguse käitumise suhtes. Ja nii arvabki ka meie AK toimetus ilmselt, et õpetaja on ise süüdi, et sellise lambukesena klassi ette läks. Ja seltskonnaajakirjanduse veebis on paslik avaldada tegelikult abi vajavate laste selgelt lavastatud videot "koolikiusamisest". Ma saan veel aru kui lapsed seda šeerivad, aga täiskasvanud!!!