Veebruar lühidalt

Veebruarikuu tegemisi ei jõua tagantjärgi koos mõtetega kirja panna. Seega otsustasin uudisteformaadi kasuks. Niisiis

• Ikka on veel liiga pime. Ja vahepealsed sombused sulailmad tugevdasid seda tunnet kõvasti kuigi päike käib kõrgemalt ja juba lähed tööle ning tuled sealt valges. Ja alates päevast, mis minu õeraas otsustas minuga päikest jagada, tuligi meil päike välja (juba 4. päev).
• GO SPA annab ikka vingelt jaksu edasi rühkida. 3 päeva Saaremaal muutis minu koleda talve talutavaks :) Voolasin ühel kaunil lumesajusel esmapäeval gospa välisbasseinis ihuüksi ja kuulasin kuidas lumehelbed veepinnale kukkusid, ausõna- paraja plätsuga.
• Mulle meeldib arutleda, vaielda ja õpetada. Ja samas ka õppida, aduda, mõista, puude taga metsa ja metsa taga puid näha.
• Eesti Vabariigi 95. aastapäev oli väga innustav. Suutsin viia kogu pere + Ipsi paraadi vaatama. Tirts K oleks isegi läinud, aga meie mehed ilmselt kodusohvast Vabaduse platsile lähemale poleks jõudnud. Õnneks täitis paraad kasvatuslikke eesmärke igas mõttes ning patriootiline programm sai kuhjaga täidetud, lisaks südamest kiirgunud tunne Meie Oma Eestist. Seda küünarnukitunnet rahvamassis Vabaduse platsil oli igati rahustav tunda- despite igasugustele muredele on ikkagi inimesi, kes siin elavad, koos rõõmustavad ja muresid jagavad. Ja klomp oli ka kurgus mingitel hetkedel (kui väike tüdruk mu selja taga issi kukil olles laulis hümni kaasa, kui sõdurid rivistusel tervitustele vastasid, kui sõjatehnika demonstratsioonil sireene andis ja rahvas tee ääres hõiskas ja lehvitas; ja lipud, lipud, lipud sel päeval!). Seal olid kohaletulnud ÕNNELIKUD meie riigi üle.
• Suusad on sel aastal üsna laisad olnud võrreldes paari eelmise aastaga. Asja annab muidugi veel muuta... Paar maratoni on veel ees.
• Poja hakkamasaamine koolis valmistab mulle kogu aeg muret, pinget ja peavalu. Selle vastu aitab massaaž, mullivann, ujula, ja muud põgenemisvõimalused. Ilmselt aitaks ka pojapoolne suurem pingutus.
• Lõpeb talveuni. Algab kevadväsimus. 

Head märtsi!