Tänasida uudisida ära viska homse varna

Olen täna üle tunni arvutis tänaseid uudiseid ja arvamusi sirvinud. Ja sõelusin sealt enda jaoks mõne välja. Tegelikult oli neid veel. Aga ei viitsi enam History-s sirvima enam hakata ja sule otsa need ka otseselt ei jäänud kinni. Seega

• http://www.ap3.ee/article/2013/3/6/krugman-teravnevas-sonasojas-olli-rehniga

Seega väidab lugupeet majanduskorüfee, et kogu kärbetepoliitika on jamps ning ainuõige tee oleks edasi arutult ressursse ja träni tarbida, tarbida ja veel kord- TARBIDA! Eriti vihale ajab peale teisipäevast Zeitgeisti tekkinud äkiline arusaam, et intressid on aegade algusest peale olnud üks suur müüt- neil ei saagi olla mingit "kulla" väärtust, sest see on "raha", mis pole ringluses mingi kauba turule tulekust vaid raha laenamisest. Isegi kui Z-filmist poolt juttu mitte uskuda, hakkan ma ikkagi aru saama, mida see raha-maailm endast kujutab. Ja selleks polnud küll vaja 4 aastat ebsis käia. Kuid nimetatud artiklikst selgub, et korüfee on täiesti kindel, et meid päästab krahhist ainult veelgi suurema mulli kasvatamine!! Lihtsalt uskumatu! Kus, kus, kus on vastutustunne tsivilisatsiooni ees???????

• http://arvamus.postimees.ee/1160138/juhtkiri-kaasamine-voi-osalemine/

Selles artiklist leidsin selle, miks ei näe paljud mõtet "minna" poliitikasse või külakärajatele, kooli lastevanemate koosolekule või lihtsalt kusagil arvamust avaldada. Üldse on sõna "kaasamine" tekkinud ju aktiivselt koos EL projektidega, kust on veelgi igapäevaseid käibesõnu tekkinud, või kasutati seda ka enne? Nagu "tulemuste jagamine" (ehk projektiga saadud uue info jagamine ühiskonnas või huvigrupis laiemalt), või ... :) no ei tulegi kohe pähe, aga neid sõnu ajakirjanduses kohates on kangestumistunne, et näe, seda pidid nad kirjutama projekti saamise pärast ja tegelikult nad seda ei tahaks teha, ei vaja oma asja ajamisel, ja ega kedagi eriti huvita ka. Ma isegi ei tea, millest selline tunne, kuid mõned aastad tagasi, kui neid projekte sai kõrvalt hinnatud, siis lugedes seda jama, mida sinna kokku pidi luuletama, jäi selline tunne enamuse projektide juures. Aga artiklist- selle kaasamisega on nii nagu V keskkooli vanematekoguga minuarust. Kutsuti saalitäis rahvast ning jõuti paari tunniga paar plaanialget paberile panna. Ehk siis mitte alget vaid situatsioonikirjeldust, millele tuleks lahendusi otsida. See oli siis osalemine. Kuid kui eestlasel tähtajad kukil pole, siis ilma vinge eestvedajata asjad liikuma ei hakka. Nii ka jutuks olnud vanematekogu asjadega- kisakogunemine oli ära (loe: aur lasti välja) ja karavan liigub ikka isevoolu teed.

• http://arvamus.postimees.ee/1159568/aasta-arvamusliidriks-sai-ajakirjanik-tiina-kangro/

Ma hindan Tiina Kangrot arvamusliidrina kõrgelt ning on hea ja soe näha, et seda teevad teisedki. Ta on südamega probleemistikus, mis nõuab armastust, hoolivust, sallivust ja arusaamist, et kõik sotsiaalteemad, mille ta on tõstatanud, on siin tegelikult täiesti lahendatavad ja kõik ei ole mitte ainult rahas vaid meie (ühiskonnaliikmete) suhtumises kinni. Lugeda saab tema artikleid suuremalt jaolt Postimehe arvamusküljelt, kasvõi sama artikli all oleva märksõna Tiina Kangro juurest avades. Aga tasub kaeda ka telesaadetesse (etv).

• http://www.director.ee/alustuseks-vallandage-koik-juhid

Ja siis, ühes teatavas väikeses ruumis istudes, leidsin heade ajakirjade nurgast viimases Directoris ilmunud artikli "Alustuseks vallandage kõik juhid". Jutt siis isejuhtimise mudelist (self-management), mis on filosoofia, kus traditsioonilisi juhtimisülesandeid (planeerimine, organiseerimine, koordineerimine, suunamine, kontrollimine, personalitöö) täidavad töötajad iseseisvalt ja vabalt, ilma ametliku käsuliinita ja hierarhiata. See järgib 2 põhimõtet: esiteks ei kasutata mis tahes viisil võimu teiste inimeste või nende omandi suhtes; teiseks austatakse ja täidetakse enda ja teiste suhtes võetud kohustusi. See stiil ei sobi kõigile- näiteks neile, kes püüavad rakendada ametlikku võimu-, sest selles süsteemis ei nõuta kelleltki allumist. Millegipärast tundub, et see võiks olla üheks toimivaks uut tüüpi ühiskonna ettevõtete juhtimismudelitest. Aga miks mitte sobiv vorm ka muudele asutustele? Kõige aluseks on kokkulepped, millest peetakse kinni vabatahtlikult ja oma au nimel. Väärt lugemine ja lahe see, et aprilli algul on Eestis selle kõne all oleva firma esindaja Paul Green'iga (peaaegu oleksin kirjutanud "juhiga") võimalik kohtuda Tartus (wwww.mtk.ut.ee/mgtconf  ja  personalijuhtimise konverentsil) 11.-12. aprillil.