Kuidas kool mõjub?

Sel aastal olid pikad pühad ning ka meie puhkasime kollektiivselt jõuludest kuni laste kooliminekuni.

Meeldetuletuseks nii palju, et novembris hakkasin koolile selgitama, et O-l on vaja mingit abi, et õpitulemusi kuidagi suurendada. Et tal on mingi ilmselt psühhosomaatiline probleem, et igal teisipäeval hakkab kõht valutama, tekib tunne, et tahaks oksendada, ja igal neljapäeval see tunne õhtuks kaob, ta käis koolis vaid esmaspäeval ja reedel. Päädis see sellega, et O suunati detsembri keskel, kui veerand hakkas läbi saama, matemaatika konsultatsioonides käima, ta peaks ka iga päev peale kooli õpiabisse jääma, et järgmiseks päevaks valmistuda ja koolipsühholoog rääkis temaga põgusalt.

Käisin O-ga detsembris ka perearsti juures, kes kuulas mure ära (äkki on tõesti mingi bakterioloogiline häda?), tegi vereproovi (mis ei näidanud midagi erilist) ja andis saatekirja taastusravi arstile (kes sai ainsana teha saatekirja edasi psühholoogile). Psühholoogile saime numbri 2.jaanuariks.

2. jaanuaril veetsime tunni psühholoogi juures, kes on ilmselt väga kompetentne kliiniline psühholoog ja ühtlasi ka O-le juba natuke tuttav Viimsi Keskkooli koolispühholoog. Et olime esimest korda vastuvõtul, siis pidin alguses mina rääkima oma nägemuse probleemist ja siis tegi seda O. Et minu nägemus koosneb siiski sellest, mis seis on koolis, sellest, mida ma olen ette võtnud ja mida kool on ette võtnud (või siis noh, ei ole ette võtnud), siis loomulikult ei pidanud närv selle pika selgituse jooksul vastu ning ma hakkasin korduvalt nutma (enesehaletsus? kuidas küll sellest üle saada???). O seevastu ei rääkinud midagi asjalikku, oli tõre ja tõrges. Koolis, esmase põgusa jutuajamise jätkuks sellesama psühholoogiga, pidi O minema ja kokku leppima aja, mil mingit testi teha, aga poiss lihtsalt ei läinud. Ütles, et unustas ära. Ilmselt oli seal mingi annus häbi sellest unustamisest ja vastuseis sellele, et ka mina ruumis olin. Võin öelda, et see tund sai kasutatud ps-le oma arvamuse, nägemuse ja tegemiste kirjeldamiseks (ja muidugi kõike ei jõudnudki käsitleda). Järgmiseks sammuks otsustasime, et O teeb selle tegemata testi ära, mina täidan küsimustiku O kohta, mille ps mulle saadab ja siis võtame uuesti ühendust.

5.jaanuaril algas kool. 6. jaanuaril O-l oli halb olla ja ta ei läinud kooli, halb oli olla veel kolmapäeva öö vastu neljapäeva (nagu ka novembris, nagu ka detsembris). Reedel koolis.

Laupäev 10.jaanuar oli rahulik päev. O oli toas ja enamuse ajast arvutis. Keegi külas ei käinud. Kella 21 ajal ajasin ta arvutist ära. Ca 23.30 läks voodisse. Meie ka. Kell 00.30 tuli O meie tuppa, et tal on kohutav olla- süda peksab ja nagu mingi klomp on kurgus. Mulle kangastus luupainaja. Istus meie voodi äärele ja käskis kiirabi kutsuda. Ütlesin, et kiirabi ei tule nii lihtsalt, mis ikkagi viga on. Mõõtsime vererõhku, võrdlesin pulssi enda omaga. Oli kole kiire. Meie vererõhuaparaat näitas kord aiateibaid ja ERROR ja siis 120/143. Helistasin kiirabisse. Tunne ei paranenud.
Kiirabi tuli 20 minutiga Lasnakalt. Selleks hetkeks oli O-l parem olla, tegi juba natuke nalja, aga oli ehmatanud ja pulss oli ikka kiire. Kiirabi sai tulemuseks 120/72 (superluks vererõhk ju) ja pulss 100, mille allalangemist nad ootasid kohapeal. Küsisid väga õigeid asju O-lt, mis võiskid põhjustada kõike seda, midagi välja ei koorunud. Diagnoosiks kollasele paberile jäi ärevushäire.

Loomulikult panin kogu selle juhtumi pühapäeval e-postiga psühholoogile teele. Midagi on vaja ju kiiresti ette võtta.

Ja nüüd siis on täna O-l testi tegemine ja siis kavandame juba järgmisi samme.

Uue hooga

Pole tõesti nii ammu kirjutanud, et pidin lausa järgi vaatama, millest viimati juttu oli.

Tuvastasin, et mul on tegemata:
- kokkuvõte eelmisest aastat
- lubadused selleks aastaks
- mis on juhtunud kahe aasta vahepeal :)

Kõigepealt tänan kõiki oma kalleid lähedasi, armsaid sõpru ja kaasteelisi. Mul on soe ja tänulik tunne, kui mõtlen kõigile, kellega teed sel aastal ristusid või kellega vaid kirja teel olen suhelnud. Aitäh teile, kõik see hea tuleb teile kordades tagasi.

Minus on jõudu mõju avaldada, vastu võtta, särada ja toetada tervet emakest Maad just tänu suhetele kõigega ja kõigiga. Ja mul on tunne, et minu panus loeb. Olen sel aastal näinud ennast suure ja kõike-hõlmavana ja väikese ning tähtsusetuna. Nagu ikka kõigun ma suure amplituudiga äärmuste vahel ning see hakkab mulle kuidagi selgeks saama. Suudan juba olla hetkes, nähes nii taha kui ettepoole ja luua sellega soovitut. Aga kõige olulisem on, et hetk, milles elan ja mõtlen on minu jaoks õnnelik. Ma ei vaja uusi asju õnnelik olemiseks, küll aga vahel mõnd konkreetset inimest. Üks täiusehetk saabus detsembri lõpul, kui K koju tuli ja perekond oli koos.

Algusest peale siis.

KOKKUVÕTE 2014

kui ma 31.detsembril mõtlesin möödunud aastale, siis esimese asjana ei tulnudki kohe midagi pähe peale selle, et jalg kogu aeg valutas. Natuke järele mõeldes tuli aga väga palju asju pinnale, üks olulisem kui teine!

1. Aasta peasündmuse auhind läheb sündmusele Minu Armas Õekene Sai Beebi J.B.
2. Laps K kolis Taani
3. Laps O hakkas pingutusi näitama, kuid tulemusteni on veel pikkpikk tee
4. Laulsin kirikus Vivaldit.
5. Tegin tublisti tööd.
6. Tegin üle väga pika aja koolitusi.
7. Laulupidu, laulupidu! Ja tantsupidu ka!
8. Sain mitmeid väga armsaid uusi tutvusi
9. Külastasin esimest korda elus nõida
10. Oskan olla hetkes

LUBADUSED SELLEKS AASTAKS

1. Võtan kaalus alla :) See on ilmselt selline kontoriroti tavapärane uusaastalubadus :)
2. Tegelen O probleemidega teadusel põhinevate vahenditega ja kui tulemused ei paista, siis- nõia juurde marss
3. Tõmban ligi vaid sobivaid ja õpetlikke kliente
4. Loen Rahvusraamatukogus kõiki neid raamatuid, mis huvi pakuvad- nii tööga seotud kui filosoofilisi asju
5. Mediteerin rohkem (mul on nii õigeid ja häid kristalle, mis kõik ootavad suhtlemist!)
6. Hoian jalad maas (raha ja materiaalsete väärtuste suhtes)
7. Annan end rohkem vardjate hoolde (arenemise ja hoidmise suhtes), tasandan karmat
8. Tutvun JB-ga, selleks on terve suvi!
9. Püsin positiivsel poolel ja toetan inimkonna puhastumist
10. Teen 3 koolitust lisaks oma tööle

Ja siis see viimane teema- seda käsitlen järgmises sissekandes.