2.Adventi pidu. Mina pakun tee/kohv/julmus.

Heh, ei ole see kirjaviga vaid ühe mitte-eestlase armas lõik kutsest, mille pidin klassilisti loetavaks kohendama. Täna siis oli see pisike pidu. Klassi lastest oli pühapäeva lõunal paariks tunniks (enamus koos vanema või vanematega) tulnud kohale kõik peale nelja, kellest 1 puudus perekondliku kontserdisündmuse tõttu, üks sõitis maale ja ei jõudnud nii varaseks ajaks tagasi ning kahe kohta ei oska ma midagi kosta. Lisaks oli veel klassijuhataja Madis ning üllatuskülalisteks endine klassivend E oma ema ja isaga (kes küll koos enam ei ela, kuid kellest esimesel on 8-kuune mupsik ja viimane oli üliõnnelik 8-päevase beebi isa).

Meil oli väga rahulik olemine. Jõulurahulik ja rõõmus ja aega maha võttev. Ma olen  väga õnnelik, et mu lapse klassi vanemate hulgas on see pere, kes meid kõiki võõrustas ning Rootsi tradistioone siiapoole jagavad. Vahel mulle tundub, et selliste koosolemistega nad lasevad selle kinnise ja isegi peale pea 20 aastat natuke võõristava ning umbuskliku eesti inimese enda koju, et saada kontakti nende inimestega, kes väga  vabatahtlikult ei ole end neile avanud. Nad vist ei usu, et me ei avagi ennast peale paari sõbra/sõbranna kellelegi ning isegi peresõpru, kes vanasti nagu ikka figureerisid meie kultuuris, jääb üha vähemaks.

Pereisa oli just reedel I-le teada andnud, et loobub oma kohast ettevõttes, mida 90ndate algusest oli üles ehitanud ning millel hästi läheb, ja hakkab nüüd ettevõtluskonsultandiks. Köögis nad siis teiste isadega seda teemad lahkasid.

Igatahes oli meil lahe õhtu. Lobisesime, jõime kohvi ja julmust (haaa, see on jõuluvirre), sõime piparkooke ja kringlit ning siis rivistasime kõik lapsed üles. Et näha, kes on kui pikk. Ei, ikka selleks, et nad viktoriinivõistkondadeks jagada. Pilti tegi Y ja ehk saame need meilile. Neljaks loe ja viktoriin võis alata. Lahe oli. Vanemad olid oma laste võistkonna juures ja küsimused kõik korraga käes, aga 15 min. Mina küll ei pannud tähele, kes O võiskonda algselt pidid tulema. Aga oli ka loodusesõber J meie juures. Et meie võistkond võitis ja auhinnad läksid jagamisele, siis tekkis väike tõrge. Nimelt tuli välja, et J ei olnudki nagu võiskonna liige, vaid ühe teise konna liikmed olid J enda juurest ära ajanud. Meie õnneks siis :) Loodusega seotud küsimused olid meil igatahes pro vastatud (Y). Mul on tast ikka kahju. Aga ise nagu tunneb vist, et aeti ära "põhjusega" ning ta ei kurda. Ma ei saa aru, kuidas ta saab nii rahulikuks jääda!!! Viisin ta pärast koju, sest tema oli tulnud üksinda.

Huvitav, et seal peres on ka sajakesi, nagu me olime, väga rahustav olla. Lõpupoole, kui osa minekut asutasid, istus G ema P pika laua taga lösakil ja unistas. Uurisin, mis mõtleb. Temal selline hea tunne, et on külas ja ei pea midagi tegema :) Mees oli ka üle pika aja siinpool lahte käimas ja pidus, ning P oli ja nägi välja väga "paigas". 

Aitäh, Y ja R-le! tahaks neid praegugi kallistada tänutäheks.

:::::

Enne piddo võtsin suusad kapist välja ja läksin esimest korda sel talvel suusatama. Tundsin, et kui mitte nüüd, siis vist mitte iial. Olin nädal aega ikka päris haige olnud ja midagi teha ei jaksanud. Hakkasin juba sinna teisele poole ära vajuma, kuhu ei tohiks. Seega kujutasin emotsiooni ette ning kappasin Piritale. Pool tundi läks suuskade ettevalmistusele kohalikus putkas, sest  olin nad ikka lahustiga kõigest kevadel puhtaks teinud, maksin 12€ ja libises, mis kole. Kohe esimese künka peal käisin kõhuli ja käpuli ja väga Pirita suurde metsa minna ei julgenudki- seal tagasi tulles on ikka üks kole mägi, kust ilma jälgedeta ma küll alla sõita ei taha- kiirus läheb heade suuskadega ikka päris suureks. Seega sõitsin oma klassikasuuskadega 5 km uisku ja olin tõepoolest joovastuseni õnnelik. Ja kogu haigus kadus.

:::::

Reedel käisin isa juures. Ema sünnipäev oli. Hommikul pimedas panin surnuaeda küünlad (memmele ka). Isa oli ikka väga õnnelik, et mul meeles oli (sic!) ja nii me seal istusime teleka ees paar tundi. Tõin Stockast head salatit ja vaarika-kreembrülee kooke kaasa ning isa mängis mulle seitsmiku uues plaadi kolm lugu ette. Plaat ise peaks kohe-kohe valmis saama ja isa on väga rõõmus, et kõik lood seal peal on jälle tema arranžeeritud. Ma olen väga uhke ta üle.