Kolmas voor sai äsja läbi. Jälle tulemusteta. Minu entusiasm on juba kadunud, ma ei suuda enam mängida seda mängu kaasa, sest seal paistab üha enam mingi lehmakauplemine ja seda täiesti reeglite kohaselt. Tahaks neile reeglitele kohe jutumärgid ümber märkida, aga kahjuks pole vaja, sest... see ongi meie aja poliitika. Eriti kummaline oli SK nägu teleekraanil, kus ta oli pettunud, et kaotas hääli kuna jälle mingi osa potentsiaalsetest tema valijatest ei "kuulanud partei sõna" ehk siis ei pidanud kinni poliitilise lehmakauplemise lõpptulemusest ja jättis sedeli tühjaks. Kas tõesti ongi presidendi ametikoht ostetav-müüdav nagu pakk piima??? Et räägime nüüd läbi, teie hääletate SK poolt ja meie anname teile siis... midagi head pärispoliitikas, nt teeme järgmise olulise seaduseelnõuna teie tungival soovil muudatuse liiklusseaduses, et händsfrii on kohustuslik. Või kuidas hakkab nüüd siis valijameestega läbirääkimine välja nägema? Et MR käib läbi maakondade valijamehed ja SK ning MR püüavad tutvustada... mida? Ennast kui vahvat inimest, isa, ema ja tulemuslikku poliitikut? Poliitiliselt peab president olema erapoolik, väga avatud ja võimalikult vähe parteiliselt seotud, mida kumbki kandidaat ju ei ole. SK on olnud kauem eemal Eestist ning vahepeal kindlasti vaadelnud olukorda erapoolikult. Kui ta aga peaks Eestisse naasma presidendi kohale, siis hakkab tööle ju tema enda poolt loodud oravapartei mälu ja poolehoid. MR pole poliitikast üldse kõrval olnud vaid saba ja sarvedega KE poliitikat püüdnud juhtida koos teiste naistega.
Muide, kuigi see kauplemine on kohutav ilming, pean ikka mainima, et presidendidebattidel esines MR hästi. Eriti hästi, kui võrrelda kodanik Nestoriga, kes olnud tubli omal alal, kuid presidendina ei tahaks mina teda küll näha. Ta ju suisa ei saa aru, mis suunas Euroopa liigub sisserändajate poliitika osas näiteks. Las läheb ja muudab mõnd haigekassaga seotud asja. SK ju ERR-i debatil osa võtta ei saanud, sest mitteametliku kandidaadina teda teleekraanile ei lastud. Võib olla oleks sealt ka hea mulje jäänud, aga kõnealuses debatis ruulis MR täiega, ajas norm juttu, ei puterdanud ja tuletas (iseendale vist) kogu aeg meelde, et see ja teine teema on nüüd küll presidendi pädevusest väljas, aga...
Hahahahaa. Iga riik väärib oma valitsejaid. Oleme täpselt nii multiarvamuslikud kui tänane maailmgi. Nii variserlikud kui lastakse ja nii ausad, kui meie isiklikud tõekspidamised seda paluvad olla.
Seega, mul on hea meel, et mina ei pea seda presidenti valima. Ehk siis tunnen järjekordselt, et arvaku ma mis tahan, minu arvamusest ei sõltu mitte midagi. Ja kogu selle tralli äravaatamise lõpuks ütlen, et kui rahvas valiks otse presidenti, siis ei tahaks ma sellest osa võtta nähes, kuidas see kõik käib. Tahaks olla riigis, kus valitseb mitte president vaid terve mõistus, kus poliitiline lehmakauplemine on kõigi arvates nõme, majanduskarv ei ole eesmärgiks omaette ja otsused tehakse ikkagi rahva huve ja majanduse pikaajalist head käekäiku silmas pidades.
Viva la Estonia!
No comments:
Post a Comment