Jälle suvi!

Tulime eile H-m-lt tagasi. Selle aja sees oli nii äikest, 18-kraadist ilma kui ka 31-kraadist kuuma. Vesi Piibukal oli 22-24 kraadi, usun, et ka ookeanivesi vaevalt et mõnusam saab olla. Tulime koju, keetsin Hivi aiast korjatud ämbritäiest kuumadest suvevaarikatest 15 purki lõhnavat moosi- mmmm..... Ja siis jäin magama. Magasin hommikuni.
Olin täiega väsinud. Mulle meeldis, et isa ja M seal olid ja kõik, aga mind väsitab luuüdini see, kuidas me seal kõik oleme.
Isa ja M ärkavad vara, söövad omaette ja hakkavad hommikulugemist-ristsõnu tegema. Meie ärkame ja hakkame plaane tegema. Meie käime vahepeal poes, ujumas, suhtleme, sõidame Kärdlasse, kutsume neidki, aga nad ei tule ju. Isa ja M teevad omaette süüa ja kuigi midagi ei kosta, tunned, kuidas midagi nagu on valesti. Ehk nagu me ei peaks nii palju ringi sebima ja võiksime ka kodus istuda ja ristsõnu lahendada. Ja siis õhtud. Isal on ikka pudel viina õhtul tavaline laks. Äkki ta nüüd ühel õhtul võttis vähem? Aga aru ei saa ju, talle ei mõju nii nagu meile, kes me pole harjunud selle kogusega. Ega ka selle alkoholiga :) No miks ei võiks piisata heast mahlast või siis äärmisel juhul klaasist veinist? Pole minu asi? Kuigi tegelikult südames on väga minu asi, siis ega sel teemal kõnelemisest kasu pole. Jah, M võtab ka igal õhtul klaasi veini. Ilmselt võtaks vist rohkemgi kui raatsiks raha selle alla panna. Aga rahast ei saa nendega üle ega ümber (kusjuures säästlik eluviis on ok minuarust). M toonitas kohe kui läksime, et nad söövad väga tagasihoidlikult ja ühest purgisupist jätkus neile 3 päevaks. Isver küll, kui tublid, aga sinna kõrvale läks hulk leiba ja muud salatit. Sellest me ei rääkinud. Meie olime oma toiduse peal, söögiajad olid nii erinevad. Maret on seal palju tööd teinud- niitnud, oksi lõikunud, pesnud, puhastanud. Ta on supertubli. Isa aga võtab talt palju jaksu ja tahtmist, on mul tunne. Ta ei viitsi ennast püsti ajada, käib väravani ja tagasi ja räägib, et see on väga raske tema jaoks. Vaidlesin algul vastu oma loogika kohaselt, et lihased ei saagi jaksata, kui ei treeni, aga vastus oli varnast võtta: mul on borrelioos veres ja ma ei jaksa. poodi jaksas küll minna Maretiga onneks ja ühel ühtul saime ta isegi autosse ja ujuma enne pudelit. Aga üldiselt ta ikka viriseb ja peab kõike halvaks ja ebaõiglaseks. Maret kuulab seda päevast päeva ja loomulikult hakkab negativism külge. Eks me igaüks ise loome oma elu ja ma ma ei saa teda kaitsta ega aidata, kui ta abi ei küsi. Aga ta on kui ämblikuvõrgus ja see võrk haaras mindki, kui seal olime.
Ühesõnaga- kogu sellest õhtusest viinaviskamisest ja heitlikust ilmast ja pingest olin eilseks nii läbi, et magasin täna hommikuni end välja. Ja kõik on jälle hästi.
Aga Olks oli palju aega Ruta lastega koos Orjakus. Esimesel õhtul käisid Tjorveni etendust (http://www.piletilevi.ee/est/piletid/teater/?concert=106690) vaatamas Kalanas (mis oli välja müüdud nagu ka kõik teised Tjorvenid seal, näitlejateks näitlejate lapsed), teisel õhtul pidasime S-Aigari sünnat ja kolmandal puhkas ta vahelduseks kodus, et neljandal õhtul jälle külapeal mängida. Aga Aiku sünnaga oli lahe, sest see algas teisipäeval meie juures V-s, kui nad meile maabusid- Ruta koos oma õega, Aiku, Eku ja Getu. Sõime super-kooki, mis ma olin teinud ja nende toodud Brita-kooki. Ruumi oli meil nii et tapab- Kikut ju polnud. Hommikul äratasime lauluga (hahahahaa, no ega ta ikka ei maganud enam) Aiku Olku toas üles, tort põlevate küünaldega ja kingid ja puha. Sõime jälle neid kahte kooki, lisandunud oli veel ülilahe hapukoore-shokolaaditort. Hiidlased lahkusid lõunal Tallinna vaatamisväärsusi külastama, aga meie valmistusime jälle Hmaale sõitma neljapäevaks. Neljapäeval siis oligi Kalana etendus, reedel Aiku ametlik sünna kodus, laupäev jäi koogivabaks ja pühapäeval tähistasid issi ja M oma registreerimise aastapäeva, meekoogiga. Olen ilmselt mitu kilo kosunud selle nädalaga, aga lähen kohe täna jooksma õhtul.

I-l oli võistlus, 2 päeva pani ühte spider-antenni püsti meie hoovi peal, siis viisime selle Ruta juurde ja seadsime kõik nende hoovi üles. Seal on kõrgem ja lagedam koht. Võistlus pidi olema laupäeval kl 15.00 kuni pühapäev 15.00, aga I oli antenni kokkupanemisest ja selle kokkupanemise iseärasuste uurimisest (juba nädal enne) nii väsinud, et kui võistlus algas, siis oli tal kõik valmis seatud ja paigas ning ta lihtsalt läks ja magas tunnikese kõrvalolevas telgis :), taustaks lammaste määgimine. Loomulikult läks tal üldiselt hästi kuni sinnamaani, kui ma kella 10 paiku õhtul läksin talle kehakosutust viima. Ja tundsin, et õhk on äikest täis. Seega I-l vedas, et olin ka seal kui kuulsime esimesi kärgatusi ning kahepeale jõudsime kogu kola jälle kokku pakkida (no vajaliku osa), et äike midagi rikkuda ei saaks. Sõitsime koju magama, mis oli ilmselt väga tark tegu ja hommikut alustas I väljapuhanuna künka peal uuesti, tehes ses võistluses omaenda rekordi (võrreldes eelmiste aastatega).

Näed, ja K-st ei ole ma üldse kirjutanudki! Nagu teda polekski :). Tegelikult mõtlen talle kogu aeg, sest ma pole enam harjunud üksi toimetama oma meestega. Kui meie tulime eile H-maalt, siis Kiks jõudis juba pühapäeval Helsinkist tagasi, väsind, aga superõnnelik ja sai meie tänitamiseta hakkama esmaspäevani. Mil ta oli jälle läinud, kui meie koju jõudsime. Nimelt on tal kolmapäevani mõõtmispraktika ning siis 6 vaba päeva järgmise praktikani. Niiiii hea, kui talle kõik need asjad rõõmu pakuvad. Ja nii kahju, et ta meiega ei ole, aga ma saan üle. Ta oli meile Helsinkist naasmise puhul kõvasti kommi toonud ja armsa kirja jätnud köögilauale :D Minu musirull! Sel ajal, kui sa siin oled augusti teises pooles on tal minuarust kokkulepitud tööpraktika KOKO arhbüroos. Aga seda vaatame siis, kui sa siin oled.
Igal juhul tunnen ma nii Kikust kui Sinust tohutult puudust! Keegi ei mängi minuga muidu :S. Mul on juba valmis mõtted, kuhu võiks minna kui siin oled ja ilmselt tuleb suve lõpp mõistliku ilmastikuga.
Marjad on kõik aias valmis, hakkan tänasest mahlu ajama ja moose keetma. Kirsid on tumepunased juba, valged sõstrad koos punaste ja mustadega mõnusalt mahlased. Vaarikaid tuleb ka vaikselt, aga neid on vist alati vähe :)
Tule ruttu juba!