Istun siin närviliselt juba 2 nädalat ja aina mõtlen, kuidas aeg kiiremini lendaks, et saaks puhkusele. Teen loomulikult tööd ja olen tubli, aga aeg ikkagi läheb minut-minuti haaval ja ma ei saa teha neid paari päeva ühe ööpäevaga (mis ju ööpaevatunde arvestades oleks võimalik).
Mul on süümekad, et ma Olksiga midagi ette ei saa võtta tööpäeviti ja ta veedab päevi nagu unustatud linnalaps.
Kiks teeb sisseastumiskateid, et pääseda õppemaksust. Go, Kirke, Go!
Pühapäeval käisime Kiku, Anu ja Gretega paadiga sõitmas ning siis meile. Ilm oli pilvine ja tuuline, sooja kohati 17, kohati 22. Ühesõnaga- meie tänavune suvi. Grete keeldus paati astumast, seega ootas ta kai peal midagi tehes 1 h ja 20 minutit kuni meie lunastasime minu kevadel ostetud kirsivautsherit 5€ 10-eurose sõidu eest.
Peale kindla maa peale tagasi-astumist, mõistsin, et mul on 1 vautsher veel üle. Ilm oli inetuks muutumas, seega otsisin kedagi, kes seda vautsi võiks soovida. Ja neid ei olnud kai peal üleliia palju. Eemalt lähenes vanapaar, nii 70-75 aastat turjal. Viisakalt riides, otsekui ehk Rootsi laevalt tulnud. Astusin ligi ja rääkisin loo ära, et on selline vauts üle, tund paadisõitu 10 euro asemel 5-ga. Härra vaatas mulle otsa ja ütles: "Me ei tulnud paadiga sõitma, me tulime kaatrit ostma!". The end :D
No comments:
Post a Comment