See on eraldi peatükk. Õigemini peaks selleks eraldi blogi looma. See on eriline sündmus. See nõuab eraldi internetti :D
Kiks oma kursusega püstitas õppejõu hoovile mere ääres oma varjualuse nimega Laas. Tagurpidi Saal. Lihtsa vormiga paarisaja postiga avatud ehitise lavaga, mida saab vabalt kasutada külaetenduste, jaanipidude, koosviibimiste jmt puhul, kui peremees lubab.
Aega võttis selle püstitamine 10 päeva ning päris valmis ei ole ta tänase päevani, sest 1) ajast jäi puudu ning üks kiht katust peale panemata ning 2) rahast jäi puudu, et katus tõrvapapiga katta, et ilmastikukindel oleks. Aga punkt 1 on teostatav üsna pea ja punkt 2 tuleb järgmisel rahandusaastal.
Minu laps oli väga-väga õnnelik, tema ehitist käisid avamas tema oma vanemad, EKA õppejõud, Pudisoo ja Pedaspea küla elanikud, meie tuttavad kunstnikud, kes juhuslikult seal olid, minu armas õde :) Nimetus Laas oli meie perele üllatuseks :) Ja lisaks olid seal veel Silver sama nimega ja tema sugulasi, kes vist seal kõik suvitavad.
Õhtu oli kaunis ja päike paistis madalalt läbi varjualuse lava-taguse postimetsa, kus omakorda sillerdas meri. Avamine oli kut kunstinäituselgi- kõned, tänusõnad toetajatele, projekti autori kõne, selgitused ja tänusõnad, külalapsed sebimas ja lauake kookide ja veinidega. Täiuslik! Mõnesid pilte näed FB-st. Aga ehk suudan ikka siia ka ätättšida.
Ja siis tuli lavale rovva viiuliga, perenimeks Laas, ning mängis ühe loo. Kõik olid vait, viiul kõlas puitehitises kenasti ja nagu juhatas sisse mingi uue ajastu. Kuigi nõudsime lisa ja ehk mõnd iiri rahvalugu, siis ühe looga ta piirdus, justkui andes lavale oma õnnistuse, mida kaks korda ei tehta. LAAS.
Mõne aja pärast leidsid tee lavale 10-12 aastased poisikesed, kes tantsisid kaerajaani ning siis üks paari-kolme-aastane, kes Jacksoni moon-walki imiteeris :) Ühesõnaga- lava sai sisse õnnistatud.
Vein sai ära joodud, koogid otsa. Ja ma pean veel erilise kiituse lausuma Kadrina pagarile, kes superhead kringlid meile pidulauale oli valmistanud. Appi, kui head need olid, mmmm....
No comments:
Post a Comment