Ei saa jälle vaiki olla.
Olen üsna tuimalt jälginud seda oravameeste erakonna rahastamise janti ajakirjanduse kaudu. Ja pean tõdema, et kuigi olen nii teinegi kord nende poolt hääle andnud, siis nüüdsest ei anna ma oma häält kellelegi.
Tõesti. Tundub, et olen sellest riigist lahkunud olnud juba nii mõnegi hea aja. Kuigi mu keha elab siin. Mu pere, armsad sõbrad, harrastused ja koduloomad, puud ja meri- kõik on ikka siin. Aga süda on... vaba teistega sama usku olemise ühistundest. Ma olen vaba omama omaenda arvamust ja ei pea kellelegi jagama mõtteid, mis ilmselgelt on parimagi tahtmise juures keerulised enesele tõe pähe müüa. Just nagu on nende kiiresti rikastumise püramiidskeemidega. Üha enam tundub, et mina olengi see pagan, kelletaoliste vastu tuleks võidelda, sest ma ei ole valmis osalema skeemides, mis tahavad mind alla neelata ja veelgi enam mõtlemist pärssida. Ma tahan proovida paljutki, aga aususe piires ja võimalusega taganeda kohe, kui skeemitamiseks ja mõttetuks tseremoonitsemiseks läheb. Ja enne taganemist tahan kõike teada. Nagu Mihkel 3raudses :)
Kui ei tee, siis ei juhtu ka. Kui teed, siis pead olema valmis oma eksimusi kõigile selgitama. Vaatsin seda va Kristenit telepurgis ja mõtlesin- silm tal ka ei pilgu seda jamajuttu kinnitades, et just nii ongi- mõned viivad kõik oma säästetud raha (ja kulla kasvõi kangikaupa) erakonna kaukasse. Ja Mihkel polnudki väga närvis temalt vastuseid pinnides just neile küsimustele ja just nii ausalt küsides nagu ma ootasin. Kahjuks- vastuseid ei tulnud.
Ilmselt on poliitikat vaja, aga teatud määrani, kus see ei toidaks mitte iseend ja oma liikmete rahakotti ja egot, vaid ameti kõrval ikka ainult ühiskonda.
Mina ei käinud juba eelmisel korral valimas. Viimasel hetkel mõtlesime, et kas ikka peaks minema, aga ei läinud siiski.
ReplyDelete