K lendas vara-vara Austriasse pidama Hello Viin'i. Või tegelikult on tal seal üks olulisem üritus seoses EASA'ga.
Ja hommikul, kui ärkasin kell 5:00 oligi lumi maas! Oktoobrikuus! Pehme, kohev ja 0-kraadine tuisuilm oli järjekordselt tulnud äkki ning paljud inimesed ja nende autod EI olnud selleks ette valmistatud. Ka meie mitte :) Seega võtsin I auto, mis on 4x4veoline ning püsib tänu mingisugusele control funktsioonile paremini teel kui pisike SAAB. K närveldas kõvasti, et äkki jääme sellise sõidutempo juures hiljaks. Minu eesmärk oli üldse kohale jõuda. K lennukaaslane oli juba tund varem helistanud, sest ootas lennujaamas. Tegelikult olime graafikus, mida kippus kangesti rikkuma seesama lumi teedel-tänavatel ning tõdemus, et lumi oli jälle ootamatult maha sadanud, sest kuigi oli juba 1,5 h sadanud, polnud ühtki sahka teel näha. Sõita sai 20-30 km/h, lumi oli kinni sõitmata või siis juba libedaks rööpaks vajutet. Ja siiski ei suutnud ühes kohas pidurdusmaad ette aimata ning põrkasime esiratta veljega vastu äärekivi. Veljel on märgid selgelt näha, aga õnneks oli see ka kõik, millega see üliohtlik sõit lennujaama ning tagasi lõppes.
Loomulikult ei läinud me täna tööle, sest autoga suvekummidega sõita oleks olnud mõttetu ajakulu (ja liiklus linnas seisiski). Ja ka buss ei tundunud kuigi ahvatlev lumelükkamise kõrval koduõues :) Aga esmaspäevast siis, kui koolivaheaeg ühele poole saab, oleme jälle täisrežiimil.
Juba mitu õhtut mõtlen siin, et võiksid olla Meie Maal ning istuksime kusagil kohvikus vanalinnas ning räägiks törts juttu. Külmad ja kõledad, kõdulehti täis koristamata tänavad, vihm ja üksindustunne, saun kodus ja pidev saabaste-soojade riiete-vihmavarjude-kinnaste-sallide tagaajamine on tõelise sügise hinge toonud. Aga eks siis lähen teatrisse, kinno ja kuskile mujale kellegi teisega seekord. Jälle. Aga tahaks oma õega. Kalli oled!
No comments:
Post a Comment