Seega jäävad meile (vähemalt) keskkooli siis ikkagi üldained peamiselt. Kaob ära õpe a la "reaalkallak tähendab halvemaid hindeid reaalainetes, sest õppekava on keerulisemaks muudetud ja õpetaja oma metoodikaga on sama". Väga hea ju! Teangi juba juhtumit, kus heade hinnetega laps, kes keskkooli kallaku pärast hakkas halvemaid hindeid saama, läks tööle ja täiskasvanute gümnaasiumi sealse võimaluse pärast omandada head hinded ülikooli sisseastumislävendi ületamiseks.
Mis ei muuda veel minu arvamust meie kooli 7-9 klassi kallakute osas, kui seda viidaks läbi ainult õiglaselt ja mõtestatult!
***
Õiglaselt... Sain eile kokku ühe armsa inimesega, O klassi lapsevanemaga, kel on kasvatus teisest riigist. Juttu tuli suundadest ning sellest, mida lapsed siis valivad. Ühtlasi ka juhtumist, kus klassijuhataja ja mate õpetaja olla klassis lastele tulevikuvisiooni tutvustanud ning küsinud, mida lapsed arvavad. Noormees, kel matemaatikaga ning teistegi ainetega probleeme, sest tema unistus on seotud tulevase karjääriga mõnes loodusteaduses, ütles, et tema tahab kindlasti reaalharusse. Matemaatikaõpetaja pööritas silmi ning küsis, kas ta ikka mõtleb ka, tal on ju niigi reaalainega keeruline. Poiss aga teadis vastata, et temal läheb just matemaatikat (ka keemiat ja füüsikat) tarvis oma tulevases elus. Mõtlesin ka nagu õpetaja. Aga lapsel on õigus ju! Ma ei mõelnud selgelt enne sellele, et kui süsteem lastele loodud on, siis peaks ta arvestama lapse tulevikuplaanidega esmajärgus (kui tal neid ikka on, enamikul siiski kõik lahtine) ning kui lapsel endal mingit sügavamat huvi tekkinud pole, siis alles sellega, mida täiskasvanud soovitavad. Kas saab aga nii olema?
No comments:
Post a Comment