Vastuseks kirjale
Appi kui sarnane, mis minuga toimus kui ma Kikut ootasin! Siis ju ei olnud veel nö tänapäevast haiglatevõrku ega patsiendikeskset mõtteviisi. Kord peaaegu et saadeti Keskhaiglast (kus ma arvel olin) minema, sest "ei ole meie valvekord täna" ja kord viidi mind kiirabiga verejooksuga 5-6 kuul keset pilkast ööd Kallavere haiglasse (sest jälle ei olnud Keskhaigla kord vastu võtta), kus läbivaatustoas oli (Hiiumaa kollane) plekk-kauss, milles ilmselt mingis lahuses vedelesid (korduv)kasutatud kummikindad. Seal tuli siis üks padumuulasest õde raseerijaga, kes teatas, et nüüd tuleb tutt puhtaks raseerida, sest kohe tehakse mulle puhastus!!!! Lisaks minu pidevale nutule ja kõigest pakutavast keeldumisele (saatke mind kohe Keskhaiglasse!) ilmus hetkeks uksevahele vines meesterahvas valges kitlis, kellel oli sigaret näpuvahel. Mõne hetke pärast (ilmselt käis suitsu ära viskamas) astus ta sisse kui arst. Keeldusin lõpuni kõigest "heast" pakutavast, nõudsin verejooksu peatavat tabletti ja minemasaamist. Tableti sain, läbi vaadati ilma raseerimata ja öö pidin seal veetma, aga hommikul tuli I ja viis mu kohe ära. Napakad. Arvasin, et need ajad on pöördumatult möödas. Aga tundub, et Sina elad seal samas ajas, mis ma 1992 K-t ootasin.
Seega- kuula, mis neil öelda on, aga tea, et meil vist on ehitusega mingi probleem ja mingid rasedusega seotud imelikud valud, aegajalt ka veritsemine, ja pidev hirm kaotuse ees on geneetilised (viimane vist küll hormonaalne). Usalda ennast, aga kuula, mida tarkadel arstidel öelda on. Kõik läheb hästi. Naudi seda aega täiega. Meie lapsed on väikesed kaalult, aga tublid loomult.
Ja loomulikult tule sünnitama siia, koju!
No comments:
Post a Comment