Bussis teel Rakverre ja tagasi saime Mia, Raido ja Anna emaga ning Madisega lapsevanemate asju rääkida. Et peale minu polnud seal lohede vanemaid, siis muidugi nad peaaegu ei muretse selle üle, mis hinnetega nende lapsed peavad koolis toimetama. Küll aga mina. Tegelikult on koolipoolne pisike tegevus abistamise suunal- abiõpetaja meie klassi matemaatikatundides- väga hea alguseks. Huvitav, kas see on kuidagi lapsevanemate aktiivsusega seotud? Madis on meie probleemidest päris palju teada andnud ja ehk on ka ülejäänud abi tulemas? Näiteks õppimiseõpetus....
Meie kodus hakkasime tegelema O funktsionaalse lugemise oskuse arendamisega enda oskuste piires. No puudub pedagoogiline kvalifikatsioon ja tundub, et kui pedagoogid koolis juba selle oskusega ning rakendamise kogemusega mu lapse oskamatusest jagu ei saa, siis tasub ju proovida teiste meetoditega. Seega istun õhtuti, kui on jutustavate ainete teemad ja kontrolltööd ning käime läbi selle, kuidas peaks töödes vastama, et need oleksid põhjalikud ja piisavad ja asjakohased vastused. Algasime reedeseks ajalootööks õppimisega, kus poiss kolm päeva enne igal õhtul 5 küsimust vastas kirjalikult. Töö hinne tuli seekord ikka 3, aga O helistas mulle kohe täna peale kooli ja ütles, et sai 3 küll, aga läheb seda parandama. (Vt seda ka) Eks siis käime uuesti läbi selle asja. Aitäh T, et juhtisid tähelepanu, et see pikk töö on tulemas.
Matemaatika tundub praegu olevat arusaadav. Aga loodusõpetusega tuleb ka vaeva näha. Ja kolmapäevaks on vaja saada selgeks, etluskonkursiküpseks, üks luuletus või proosapala. Hindamisjuhend oli küll selline, et O oma häälemurdejärgse mõminaga sealt ilmselt üle 3 ei saa. Aga püüdma peab- silmside kuulajatega, tekst peas, õige kiirus.
***
Postimees on avaldanud mitu head artiklit eelmisel nädalal. Seda kõige paremat millegipärast netis üldse ei olegi! Vana hea kombe kohaselt rebisin artikli lehest välja ning säilitan "tulevastele põlvedele". Jutt sellest, kuidas poiste halvem õppeedukus ning väljalangemine koolist on üle-euroopaline probleem ning kus on selle probleemi juured. Rõhk suuresti soolistel stereotüüpidel ja feminiinsel koolil, kes annab maskuliinset haridust. Jutt oli muidugi palju pikem, sügavam ning uurivam. kes tahab, küsib paberversiooni mu käest kaustast number 1, artikkel 1. Laenutusaeg 10 päeva
Siis veel sellest, kas ETV sari Üheksandikud on päriselust ja kui palju selliseid tegelasi meie koolides on: http://arvamus.postimees.ee/2583262/miks-me-talume-opilaste-looderdamist
Ja siis jutt sellest, kuidas õpetajad saaksid keskenduda konsultatsioonides juhendamisele ja mitte järeltööde teha laskmisele. Minu arust on seal täiesti häid nippe, kuidas olukorda parandada: http://arvamus.postimees.ee/2582966/kuidas-voidelda-jarelevastamistega.
***
O klassiõe Maria ema helistas mulle üks õhtu ning tundis muret, et kui teiste klasside omad "muudkui korraldavad midagi" ja meie omad "mitte kui midagi", et kas ma oleks nõus suusareisi korraldama. Ütlesin, et mul on palju suuremaid muresid seoses kooliga, kui vaba aja sisustamine, ja et võtsin juba teatrikülastuse orgunni enda peale. Pealegi, teades tema tüpaaži eeldan, et tal on plaan lasta kellelegi kõik ära korraldada ning siis veel mitte ise sinna kaasagi minna :) Ta lihtsalt on selline hea organisaator-aktivist-delegeerija ja seekord ma talle seda lihtsat elu ei paku. Bussis tuli välja, et ta oli Anna emalt samasuguse vastuse saanud :)
No comments:
Post a Comment