Hommikul tööpäeva alustuseks avatud FB's teatas üks (järjekordne) vana armas tuttav, et on omale uue nime võtnud ning kutsutagu teda nüüd ja edaspidi I n g e l i s e k s. Eile (hääletu) naabrinaisega maailmaasju arutades rääkisime just sellest, et huvitav küll, miks inimesed enam oma nime all elada ei suuda (üks armas laulja, palju kenasid jooganaisi ja mõni mees sekka) ja näe- jälle üks pääsuke! Iseenesest saavad naised ju enamuses endale elu jooksul teise PEREKONNAnime, kas sellest siis ei piisa? Loomulikult võib tunduda, et endale nime valikul polnud sul imikuna mingit valikut ja pandi lihtsalt vale nimi. Või teistele nalja pakkuv nimi (K y r s a L e a). Või mõnes lähiriigi keeles suisa midagi ebaviisakat tähendav nimi. Või siis numeroloogia-alasest rahvateosest oma nime mõjusid uurides avastad, et oops! aga ma tahaks, et nimel oleks hoopis teine mõju. Siis arvutad natuke ja leiadki endale uue toreda ja (natuke) kummalise nime. Ehheee, ka mina olen vahel mõelnud, et mis tunne võiks olla (=mis mõjud võiksid olla), kui minu nimi oleks tegelikult näiteks RaHu või näiteks Väle Pärdik, aga ilmselt on mul õige nimi, mida elu lõpuni kannan ja mis ilmselgelt ei mõjuta ei minu otsuseid, teiste suhtumist ega midagi muud, mida ma ise muuta ei saaks.
Ja lõpuks - never say never - ei saa kunagi pead anda, et ühel hetkel avastangi, et olen terve elu "vale" nimega elanud ja muudan nime mõneks eelnimetatutest :D
Seega, palju õnne kõigile, kes endale küpses eas (enamasti teistele arusaamatul põhjusel) uue toreda nime võtavad!
Väle Pärdik
No comments:
Post a Comment