Ilmselt ei ole SEE rõõm paljudele üldse arusaadav. See, et järgmisest nädalast ei pea enam e-kooli avama. Meil ei ole sel aastal ühtegi kahte. Kas võime loota sarnast ka järgmisel aastal? Ei tea.
Ja laps O sai 14-aastaseks. Appi kui suur ta on- minust juba tublisti pikem, madala häälega, jalanumber 42,5. Ma tean küll, et on palju suuremaid, aga see praegu pole mingi võistlus. Mul on lihtsalt hea meel ja uhke tunne ka.
Meil oli kaks päeva rahvuslikke pidustusi, küll sõpradega, küll sugulastega. Ja minu armas pisike õepoeg (eilse hüüdnimega Lumepall, valge kombeka tegu) käis meil esimest korda külas, siputas, kägises, sõi ja magas. Supernunnu. Väga hea 12-päevane laps. Mida arvas sellest lapse ema? Ikka seda, et laps magab, sest oli ööd otsa üleval. On ajanud öö ja päeva segi. Tahab kogu aeg rinna otsas rippuda ja nohiseda ning on otsustanud emmel mitte magada lasta :D No kes meist ei mäletaks....
Täna algas O-l klassiekskursioon. Eelmise nädala lõpus tuli jälle signaal, et poiss on suitsetamisega ... tegelenud? Ma ei teagi, mis see õige sõna peaks olema- proovinud? No proovisid nad juba terve eelmise rõõmsa suvevabaduse ja me olime vanematena ikka mõnusalt naiivikud. Seega ma väga lootsin, et "lesson learned" toimib. Aga ei. Veel on vaja. Rääkisime jälle jutud maha. Kõrvaldasime pisivalesid ja kaevasime "loogiliste lõppudeni". Äkki mõikas seekord? Ma väga loodan, et see suvi läheks ilma järgmiste "põnevate" aineteta. Et tehnika ja õuesport aitab aega piisavalt ära sisustada.
No comments:
Post a Comment