... ja tundub, et jää hakkab jõgedelt liikuma.
Ma olen terve nädala püüdnud formuleerida seda mõtet, mida ma tegelikult õpetajate streigist arvan. Ei osanudki sõnadesse panna, kuid tundub (ka nüüd, peale streiki), et 1) antud juhul streik ei olnud parim viis probleemi lahenduseks, sest probleem jäi, 2) enamusele Eestis olevatest kollektiivlepingutega peedistatud (või siis sellega teatud eluõigust lubavatele) seltskondadest võiks streik ahvatlev palgatõusu nõudmise viis tunduda, nad kõik saavad "vähe" (ja vahel tõesti ka ilma jutumärkideta) 3) küll oli hea, sai lapse koolist mõnest päevaks puhkama lubada ilma, et keegi pärast pahandaks.
Banaalne avaldus ilmselt. Aga hetkedemokraatia selle sotsialistlikus vormis ja kapitalistlikus karmuses vajab uuendusi ning üldise mõistliku rahajaotamissüsteemi loomist. Ja jaotamise all ei mõtle ma mitte lihtsalt ühest taskust teise tõstmist ja ettevõtjatele suht maksuvabasid miljardeid vaid süsteemi, mis lubaks solidaarselt teatud teenuseid kasutada, maksud oleksid tõesti kõrged ning nivelleeritud tarbimise järgi (miks peab ikkagi Maa ressursse raiskama selle pärast, et sul on raha nagu raba ja mõistus allpool naba?). Ma ei tea, mis pagana parteisse ma kuulun, kuid mina arvan, et elektrijaamad, vee-ettevõtted ja kütusetootjad (müüjad ka) võiks olla mittetulundusühingud. Ma ei tea tõesti, mis siis küll hullu juhtuks? Kas tõesti vaid kasumi teenimine paneb juhtidel silmad särama?
No comments:
Post a Comment