Pole ma eriline unenägija olnud, kuid nüüd on paar kummalist-naljakat näha olnud. Ilmselt lähenev kevad äratab meeli ja ergutab kujutlusvõimet.
Unenägu Number 1
Kallis naabrinaine T, kel on lapsi paar tükki rohkem kui mul, helistab ja kutsub katsikule. Minul silme ees tema päris-lapsed päris-elust ja mõtlen, et huvitav, ei teadnudki, et veel üks juurde sündinud. Lähen külla. Tema elab laia lageda välja peal, mis pigem lambaaeda kui kodu meenutab ja näitab mingi kuudi poole, et näe, lähme sinna. Kuudist hakkab välja voorima teismelisi tüdrukuid, kel kõigil on äratuntavalt tumepruuniks värvitud pikad juuksed ja nad harjavad neid. Kuna ma sellist situatsiooni oodata ei osanud, siis võtsin ette teema "juuksevärv" ning heietasime pikalt, kas selline pruun sobib koertele või ei. Sain aru, et tüdrukuid peeti koertena kuudis põlla pääl :D Ja mida siit järeldada? Mitte midagi palun. T on täis ootamatusi.
Unenägu Number 2
Olin oma kaasa ja lastega vist uut elamist otsimas. Jalutasime-kooserdasime ehitus ja renoveerimisjärgus olevates korterelamutes, mõned majad olid vanad ja väärikad (nagu Pariisi kaunid vanad elamud) ning ühes neist peatusin pikemalt. Ma ei tea, kuhu teised kadunud olid, kuid jõudsin teisele korrusele korterisse, kus suurem osa tööst oli tehtud ning paar töömeest sebisid viimistlust lõpetada. Üks meestest tuli uurima, mida ma soovin, rääkisin, et otsin perega kodu. Ilmselt oli see mees mulle hingesugulane, sest rääkisime rohkem, kui oleks vaja olnud korteri ostmiseks ning sidusin end vaimselt nii, et ei tahtnud tema juurest sealt korterist ära minna. Lõpuks ta kallistas mind väga pikalt ja lihtsalt oli mulle hingelt väga-väga lähedal. See polnud ei erootiline ega kurb, ärkasin väga kerge tundega, et ma pole üksi ning ta hoiab mind südames, alati.
Ja kohe-kohe on täiskuu ning mul on tunne, et peaks selle viimase unenäo endale hästi meelde jätma ning teda meditatsioonis tänama.
Ma tänan!
No comments:
Post a Comment