Kui tõeliselt soe oli eile õhtul kohtuda vana roolimehe T-ga. Kummaline- elame ühes Tallinna äärenurgas, käime samades poodides, suhtleme osaliselt samade inimestega ja- yet we haven't met 10 years! T on ikka sama armas, soe ja naerulembene kui ennegi, ainult natuke oleme vanemaks jäänud- mis on ju väga normaalne :)
Huvitavad tunded valdasid mind meie kohtumise ajal. Ilmselt on mul ikka väga tugev kompleks mingitest lapsepõlve aegadest, kus kodus pidevalt kardeti, et ma pole küllalt tark, hea ja ilus. Ja nii ma jälle tundsingi. Ma polnud küllalt tark, hea ja ilus. Mul pole erilisi oskusi (ehk pole ka otsinud võimalust) kellegi juhtimiseks, suurte projektide juhtimisest, kogemusi abielu lahutamisest, üksinda maja ehitamisest, nelja lapse kasvatamisest jmt. Kohutav. Aga ma saan sellest üle, nagu lootis armastatud laululooja Raimond Valgre ühes oma heliteoses.
Kuidas küll juhtus nii, et lasin nii lahkunud M kui T, kellele toetusin mitu aastat oma elust igapäevaselt kui oma paarimehele paadis, lihtsalt oma elust minema ilma, et oleksin aktiivset huvi tundnud, mis neist (ja ka meist) saab?
Ma tõesti ei tea. Ilmselt pole ma nii kuum kui arvasin. Elu läks omi radu. T abiellus väga vara ja sai kohe paar armast põnni, M oli must siiski 4 klassi tagapool ja kadus seetõttu just minu keska lõpetamise järel vaateväljast. Ilmselt polnud ka ma ise uhke selle üle, et ma täpselt ei teadnud, mida peale kooli edasi teha ja ka karjääriplaneerimine polnud tollal teema, mida häbenemata toimetada. Isa minu arust isegi ei tundnud mind, et abi anda, vanaema oli valmis toetama midaiganes ma teen, kuid ka tema elukogemusest polnud kasu minu rajaotste kätteleidmisel. Seega jäin haridussüsteemi õhtusesse vahetusse, mis polnud ei minu enda jaoks prestiižne ega ka pikalt seal õppimiseks vabastav ega põnev. Süütunne- jah, süütunne oli vast see, mille tõttu lõikasin end ära oma kooliaegsest armsast seltskonnast ja tegevustest.
OK, pean nüüd hakkama tööd tegema. Igal juhul olen pealaest jalatallani õnnelik, et T mu hoopis teisel põhjusel üles otsis ja me eile kokku saime.
Kallistused!
No comments:
Post a Comment