Ma olen siiani tõelises kaifis!
Nii all nagu ma vahepeal olin, nüüd olen siis teises otsas sama kõrgel. Kui hea, et ma masenduses alati suudan endale meenutada, et mu elu on kui sinusoid, kus keskmist ongi väga vähe, ja kohe-kohe tuleb teistpidine - lainehari.
Kontsert oli SUPER! See saal, need orkestrandid! Ja olgugi, et kooride näol oli ju tegemist amatöörkooridega (Stockholmi Eesti Segakoor ja meie) oli tulemus kõiki küünlaid väärt! Ma kogesin jälle seda ühtsust, laineks olemist, armastust kõige vastu! Ja inimesed olid üle kõige! Meeli soolod ja duetid rootslannaga olid täiesti uimastavad, nende hääled olidki kui kokku laulma mõeldud! Lisaks oli seal üks selline kurva pilguga oboemängija, kelle ma oleksin hea meelega koju toonud. Oboed mängima muidugi. :) Minu majutaja arvas seepeale, et "Aga äkki su mehele ei meeldiks see väga...". Nooo - võibolla tõesti :) Kirjutan mingil vabamal ajal pikemalt. Naudin hetkel "high" olekut ja sukeldun töösse tagasi.
Ja kui Stockholmlased meie kontserdi video Juutjuubi üles laevad, siis annan kohe teada. Pilte tegin ka, suure fotokaga, nii et natuke läheb aega.
MMMMUAHHHH
No comments:
Post a Comment