Enne psühholoogi aega

O
Teisipäeva(ehk üleeilse) õhtul kurtis O, et kurk ja neel on nii valusad, et midagi ei lähe alla. Häält ka väga ei tulnud välja, aga kurk punane hullult nüüd küll ei olnud. Samas oli ta laupäev vastu pühapäeva sõbra pool öösel väga õnnelikult olnud. Ilmselt ta seal eriti tõesti magada ei saanud, madistasid pool ööd nii pööningul kolades kui muidu sõbrapäeva tähistades, ja nii oli poiss kodus juba peale kella kümmet pühapäeva hommikul.  Magas poolde päeva. Kurguvalu peale ütlesin, et pangu tähele- õues on talv. Tuleb ikka ilmselt kanda sooja jopet ja saapaid (mitte sügisjopet ja tenniseid nagu ta teeb).
Kolmapäeval oli kõri hommikul tules, aga kuna neelupõletik ei nakka vaid on a) tüsistus b) külmetus, siis saatsin ta kooli koos valu leevendavate imemistablettidega. Päeval helistasin perearstile, sain tõhusamad rohud ja lootsin kiiret paranemist. Leppisin päeval kokku kohtumise O psühholoogiga tänaseks õhtupoolikuks, et rääkida siis, mis saab edasi. Kui töölt koju jõudsime, siis oli pojal hääl olemas, arvutis käis mäng (kole mäng). Keemias oli 2 ja hüüumärk. Pakkusin, et võtku kohe rohtu, varsti saab süüa. Aga O arvas, et kurgul polegi enam häda ja rohtu ei tahtnud vabatahtlikult võtta. Olin kuri kurguarstitädi. Nõudsin, et kuna järgmiseks päevaks midagi e-koolis õppida ei olnud jäetud, pangu kirja, mida ta järgi vastab neljapäeval, reedel ja esmaspäeval. Et siis teha plaan. Madinaga sai kirja pandud ja kokku lepitud- neljapäeval teeb järele matemaatika 3(kahe miinusega) töö ("Ma ei pea seda järgi tegema"), reedel ei ole ühelgi õpetajal järelevastamistunde, esmaspäeval vene keel (hinded 1 ja 2. "Ma nagunii ei õpi"). Iga kord selliseid asju O-ga kokku leppides on mul tunne, nagu oleks tunde ETV-s valimisdebatil veetnud. Oli arvutis kella üheksani, naeris valju häälega, nothing wrong.

Täna (neljapäeva) hommikul tuli täisriides O alla sööma, hääl oli nõrk nagu haigel inimesel (energiatase ilmselt päriselt ka umbes 2/10) ja süda paha. Ütles, et oksendas üleval eilse supi välja. Sain kurjaks (sisimas)- miks ta siis pidi ennast veel riide panema, kui niiii paha on. Loomulikult ei läinud talle söök sisse, hääl ei tulnud välja ja kurk oli ka valus. Panin ta diivanile tuttu, vee kõrvale ja läksime ära tööle.
***
Õhtul on aeg kohtuda psühholoogiga, ilma teisteta.