Või siis vaheaeg. Nagu oleks jälle endal koolivaheaeg, isegi tööl istun rahulikumalt ja keskendun (s.t. märksa tihemini, khm-khm).
Eile oli Väga tore EV 97. aastapäevalõuna koos armsate sugulastega (v.a. tavalised puudujad õekeväike+co ja tütretirts). Värskelt suitsutatud soe lõhe, brokkoli-kartulipüree, salat, tort, kiluvõileivad, mmmmm... Õhtul pingviinide paraad, kus juba teist aastat ei ole kohutavaid maitsevääratusi, küll aga on huvitav vaadata, kuidas RK liikmetel vahetuvad kaaslased ja millise laheda kostüümiga tuleb seekord n.ö. Tobaggo diplomaat. Miks suuremal osal koos saali kõpsutavatest herradest ja rovvadedest on erinevad perekonnanimed ja mõni rovva on millegipärast preili ja peaministri laulatamata naine on ikka rovva :) Ja nad on kõik nii ilusad ja enamus neist elevil ja säravad.
Ja et pidumeeleolu ikka kohe eelmisel päeval hinge istutada, olen ma juba 2 aastat saanud osa võtta Loo Kultuurikeskuse aktusest. Koos kõigega, mis selle juurde kuulub: eeskava koos teadustamisega, vahelugemised, pisike slaidiprogramm, rahvatantsijad, lauljad, memmekeste tantsurühm ja kõned. Nagu kaheksakümnendad ja revolutsiooni aastapäev. Lipuvärvid ja puuduv õõnes patriotism on ainsad erinevused. Alati on mingi dežavuu.
No comments:
Post a Comment